Reede, 28. mai 2010

Külastuskeskuse avamine

Peipsimaa Külastuskeskus avatakse 4. juunil 2010.

Räägitakse külastuskeskuse sünniloost ja selle tulevikuplanidest. Avamisüritus on kutsetega.

Kõiki teisi oodatakse alates 5. juunist 2010 Peipsimaa Külastuskeskust uudistama.

Talve ja kevade jooksul on siin paljugi toimunud. Külasutuskeskuse hoone on saanud endale uue värvikuue:



Kui paks lumi maas oli, siis toredad naised lähemalt ja kaugemalt Peipsimaalt käisid käsitöökursustel.



Talvel korraldasime Kolkja kelk 2010 tõukekelgivõistluse
ja 1. mail Teeme ära talgud.

Meie kursuste juhendajast Kadist



Peipsimaa Külastuskeskuse pakutrüki- ja tootearenduse kursuste juhendaja Kadi Pajupuu on ülemaailmset suurt tunnustust leidnud

QUIN-Estonia president Anne-Mari Rannamäe kirjutab:

Tekstiilidisainer Kadi Pajupuu sai ülemaailmse naiste leiutiste näituse KIWIE 2010 hõbemedali.

6.-9.maini toimusid Soulis, Lõuna-Koreas, ülemaailmne naiste leiutiste näitus KIWIE 2010, (Korea International Women Inventions Exposition) leiutajate foorum ja IWIEA (International Women Inventors ja Entrepreneurs Association) seminrar. Eesti esindaja osales nendel MTÜ QUIN-Estonia juhataja Anne-Mari Rannamäe.

KIWIE 2010 leiutiste näitusel oli Eesti eksponaadiks tekstiilidisainer Kadi Pajupuu reguleeritav kangasuga AdRe (Adjustable Reed). Kadi leiutis leidis äramärkimist just sellepärast, et sajandeid käsitelgedel muutumatuna püsinud kangasuga sai tema idee järgi reguleeritavaks ja võimaldab töö käigus sujuvalt kujundada mustreid.

Kinnitust sai leidlike inimeste tõekspidamine, et midagi siin maailmas ei ole lõplikult valmis.

Näituse külastajate hulgas äratasid huvi nii reguleeritav suga kui ka kuduminäidis ja selle valmistamiseks kasutatud materjal. On alanud ettevalmistused valmiskudumite, materjalide ja sugade kaubastamiseks Lõuna-Koreas. Äritegevuse alustamisel on abiks QUIN-Estonia poolt loodud kontaktid Koreas ja mujal Aasia maades.

Eesti naisleiutaja osalemist KIWIE 2010 –l toetasid Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda ning E-Piim.

KIWIE 2010 hõbemedal antakse Kadi Pajupuule üle 26. mail kell 16.00 Loovala tutvustava ürituse käigus.

Lisateavet annab Anne-Mari Rannamäe, 52 35 364, e-post: amrannamae@gmail.com

Kolmapäev, 19. mai 2010

Postimees: Käsitöö toob välja naiste peidus poole

19.05.2010 11:50

Vilja Kohler, reporter
Otselink Postimehele


foto: Sille Annuk

Kolkjas asuvas külastuskeskuses Peipsi ääre käsitööd õppiva Svetlana Leþneva lemmikala on õmblemine. Sellele vaibale vuristas ta elupuu ja seitse lindu. Seinal ripub Svetlana Leþneva õmmeldud sipelgapihaga kohaliku naise portree.

Mustvees elav Svetlana Ležneva ja kümned Peipsi ääre naised kohtuvad kord nädalas Kolkjas Peipsimaa külastuskeskuses käsitöökursustel. Talvega on nad valmis nikerdanud suure-suure veimevaka jagu ilusaid asju.


«Sel vaibal on vanausuliste tähtis sümbol elupuu ja seitse lindu,» seletas Svetlana Ležneva oma kirevat kätetööd näidates. «Linde peab olema kindlasti seitse.» Nii palju sellepärast, et vanausulistele on väga tähtis perekond ehk semja, mis koosneb sõnadest sem (seitse) ning ja (mina).

Elurõõmsat vaipa vaadates tekib küsimus, kas selle tegijal pole kahju oma töö Peipsi äärt avastavatele turistidele müüa. «Ka teised inimesed peavad nägema, mida siinsed inimesed teevad,» kostis Svetlana Ležneva lihtsalt.

Omamoodi asjad

Kolkjasse Peipsimaa külastuskeskust rajava MTÜ Piiri Peal koolitustel käivad naised löövad oma tööd letti. Lagedale ilmuvad kastpistes tikanditega käterätid, pakutrükiga palakad, tikanditega kotid ja käpikud, kuhu on kootud külastuskeskuse logo ehk jalgrattaga kihutav kala. Kõigil asjadel on vanausuliste käsitöö aktsent.

«Siinsed mustrid on eripärased ja põnevad,» märkis käsitöökursuste juhendaja Õnne Uus. «Nende kuudega, mis oleme tegutsenud, on tekkinud siin mõnus sõpruskond. Algajad on kõvasti edasi arenenud nii käe kui vaimu poolest.»

Selle kandi käsitööd ei saa teha, kui siinset kultuuri ei tunne, selgitas Mustvees elav kursuslane Estre Metsaru seda vaimu juttu. Vanausulistel on palju sümboleid: näiteks kuked toovad rikkust ja elupuu annab elujõudu.

«Need kursused äratavad meis üles kõik sellised asjad, mis on kuskil sügaval peidus,» ütles Svetlana Ležneva. Tema ise on õigeusklik.

«Ma pole vanausuliste käsitööga kokku puutunud, see on väga põnev,» lisas Omedus elav Marge Kalda. «Ja väga tore on neil kursustel ka vene rahvust tundma õppida. Nad on toredad ja lahked inimesed. Meil on siin kokku saanud kodused suured anded.»

«Toodame täiuslikkust,» lisas Kolkjast kolme kilomeetri kaugusel Sipelga külas elav Leelo Eha naerdes.

Üheülbalisuse kaotajad

«Tallinna, nagu kogu Eesti käsitööpoed on väga üheülbalised,» märkis Peipsi ääre käsitöölistega koostööd tegeva Tallinna Rotermanni loovala kaupluse Õnneküpsis juhataja Kaire Jakobson. «Selle kandi käsitöö on aga midagi hoopis muud. Sellel on oma lugu.»

MTÜ Piiri Peal juht Aime Güsson lisas, et külastuskeskuse üks eesmärk ongi kohaliku käsitöö nüüdisajastamine ja tuntuks tegemine.

Nobedate naiste valmistatud Peipsi ääre käsitöö pannakse müüki Kolkjas asuvas Peipsimaa külastuskeskuses. See Norra raha abil vanausuliste majja punutud pesa avatakse huvilistele 4. juunil.

Esmaspäev, 3. mai 2010

Aitäh talgulistele!





1. mai Teeme ära! talgutele tuli Peipsimaa Külastuskeskusesse 29 inimest. Tublisid talgulisi ei seganud ei vali tuul ega kohatine hoovihm. Töödega alustati kell kümme hommikul.


Suitsuahju katusetöid vedasid Alar ja Kristel. Võeti maha vana eterniit ja ehitati uus laudkatus.


Sauna puhastamine ja uue lava ehitamine oli Sanderi, Margiti, Kristeli ja Mihkli hoole all.


Sibulakuivatus-varjualuse töid viisid läbi Tartu poisid Sander ja




Sisselangenud katusega suure varjaluse taastamisele panid oma töökad käed külge kõik ülejäänud kanged mehed nagu Domian, Nikolai, Leo, Aleksei ning vägede juhataja Mihkel.




Anna, Evgeniya, Mai ja Aime olid aednikud.


Kunstiakadeemia piigad Karin, Maarja ja Ingela puhastasid kuurialust.




Meie noored talgulised Saskia, Jürgen, Tobias ja Ahti andsid oma panuse joostes, mängides ja lihtsalt tublid lapsed olles!




Talguliste söögilaua eest hoolitsesid Inna, Larissa, Natalia ja Leelo. Lõunaks pakuti latikasuppi ja kuivatatud tindi suppi. Suurepärased kokad pakkusid kolmeteistkümnest ürdist keedetud hõrgu tee kõrvale porgandi- ja kapsapirukaid, mustsõstrakooki ning moonisaiu.



Talgujuhti Meelit jagus igale poole abiks.


Leena ja Ruth puhastavad ja soolavad õhtusöögiks ahvenat.


Kui päike loojuma hakkas, söödi suitsetatud ahvenat, lauldi ning seejärel läksid talgulised sauna.