Sinilniku töökoda

Õnne Uus Peipsimaa Külastuskeskuse Sinilniku töökojas trükipakkudele vaapa kandmas

Vaabaga tööproovid Sinilniku töökojas. Mais hakatakse indigoga värvima. Seal kus praegu näha roheline vaap,  jääb pärast valge muster ja kangas värvub indigos siniseks



 trükipakk, ERM A 426:266, Eesti Rahva Muuseum, http://muis.ee/museaalview/593507

Trükipaku ERM A 426:266 koopia. Trükipaku valmistas Pavel Varunin, aprill 2017

Trükipaku ERM A 426:266  koopiaga otsetrükis löödud muster.

Projekti "Sinilniku töökoda" raames koolitusreis Peterburis 09.03.17-12.03.2017

Peterburis Katerina Kondrateva meistriklassis kanga värvimine

Indigo segamine

Üks kord kastetud indigokangas

Vaaba  välja pesemine

Kangatrükkal Prostatovi muster 100 aastat hiljem kangal! Õnne Uus trükkis

Peterburi koolitusreisil osalejad

Katerina Kondrateva (ees paremal) oma õpilastega

Prostatovi pakkude (ERM A 426:264;ERM A 426:247)
koopiatega trükitud indigokangast valminud põll. Autor Õnne Uus.

Kolkja külas elas perekond Prostatov, kes tegeles kangatrükkimisega ja kelle töökojad olid teisteski Eesti linnades. Rohkem kui 100 aastat ei ole enam Peipsimaal indigoga kangaid värvitud ja vaabaga mustreid trükitud.
Traditsioonilise reservtrüki ja indigoga kangaste värvimise taaselustamine Peipsimaal ongi selle projekti eesmärk.

Sinilniku töökoda projekti rahastab EASi Peipsiveere programm ja selle käigus uuritakse ja katsetatakse traditioonilise reservtrüki ja indigoga kangaste värvimise võimalusi kaasajal.

Projekt Sinilniku töökoda

Projekti Sinilniku töökoda toetavad:

 

Käsitööpäev 11. detsembril

Ootame käsitööhuvilisi 11. detsembril kl 11:00-15:00 Kolkjasse Peipsimaa Külastuskeskuse järjekordsele käsitööpäevale.

Käsitööpäeva viib läbi Õnne Uus

Käsitööpäeva teemades saab endale valida meelepärase:
1) kuldtikandiga kotid
2) võtmehoidjad Rääbu pitsatiga
3) kõlapaela ja/ või kõlavöö  ja saaks teha mõned järjehoidjad, käepaelad või kui keegi saab osavaks, siis ka vööd juurde teha.


Kõik huvilised on lahkelt oodatud!
Rohkem infot ja registreerumine  Kairi Güsson 56 629 329 info@peipsimaa.ee

Ühisnädalal teeme kuldtikandit

KULDTIKANDI ÕPITUBA

Lühitutvustus: Lühikursuse käigus tutvustatakse metall- e kuldtikandi tikkimise töövõtteid ja tikandi vormimist pisiesemeks. Kursuse jooksul valmib pross või prillitoos. Kursus sobib ka algajatele. Materjalid ja töövahendid kursuse hinna sees.
Toimumise aeg: 19. november 2016
Koht: Peipsimaa Külastuskeskus Suur tee 25, Kolkja, Peipsiääre vald
Ajakava:
11.00-12.30 Sissejuhatus: metallniitide ja pärlitega tikkimisest. Materjalid ja töövahendid. Töövõtted.
12.30-13.00 Teepaus sibulapirukatega
13.00-15.00 Tikkimine. Tikandi viimistlemine ja esemeks vormimine.  Lõppviimistlus.
Juhendaja: Õnne Uus, käsitöökoolitaja, Peipsimaa külastuskeskus
Kursuse osalustasu: 7.- EUR
Samovaritee keedusuhkru ja sibulapirukaga 3.-  EUR

Vanausuliste käsitöö aastaring 2016 Peipsimaa Külastuskeskuses Peipsiveeere kultuuriprogammi toel

Kolkja ja Alatskivi koolilapsed kevadel ja sügisel Peipsimaa Külastuskeskuse käsitööpäevadel ja Naboika päev, Rääbu päev ja Õunapüha Peipsiveere kultuuriprogrammi toetusel

uij

Sigurimuuseumi avamine ja siguripäv

Siguripäev toimub 16. juuli 2016
Peipsimaa külastuskeskuses

Avame pidulikult Peipsimaa külastuskeskuse keldrikorrusel sigurimuuseumi, kus saab vaadata tsaariaegset siguriahju (aastast 1893) ja uudistada siguritöötlemisega seotus tööriistu nagu sigurinuga, sigurilõikamismasin, jne

13:00 Siguripäeva avakontsert. 

Musitseerib Eva Mitreikina  poognaga rahvakandlel. Esitamisele tulevad vene rahvalaul, monohordi ukraina ja eesti regilaul.

13:30 Räägime siguri kasvatamisest Peipsimaal ja siguri muusemi loomisest. Kairi Güsson

14.00 Sigurimuuseumi pidulik avamine ja seejärel röstime ja jahvatame sigurit ning degusteerime siguriga suupisteid ja erinevaid sigurijooke. 

15:00 Siguripäeva kontsert. Esineb Kasepää naisansambel  Eluõied


16:00-18:00 Sigurikuivatusahjudega majapidamiste külastus

Käsitööpäev Peipsimaa Külastuskeskuses

18. märtsil kl 10:00 algab järjekordne käsitööpäev.

Teemadeks on:
Kuldtikandis kotid,
Mängukarud ja kastpiste
Sinilniku magnetid

Õpitubade juhendaja on Õnne Uus

Kohtumiseni Kolkjas!

Käsitööpäevad lastele ja noortele novembris Peipsiveere Kultuuriprogrammi toetusel

 Peipsimaa Külastuskeskuses toimusid 26. ja 27. novembril viimased kaks käsitööpäeva projekti "Eesti vene vanausuliste käsitöö aastaring 2015-2016 Peipsimaa Külastuskeskuses" raames ja nendest võttis osa kogu Kolkja koolipere. Käsitööpäevasid viis läbi Õnne Uus. Toetas Peipsiveere Kultuuriprogramm. Kohtumiseni uuel aastal!

Add caption

3. detsember 2015 käsitööpäev Peipsimaa Külastuskeskuses

Saame jälle kokku ja seekord on käsitööpäeval  plaanis:

 1) villase saunamütsi õmblemine ja kaunistusmustri viltimine; 

 2) Tekstiilist kaunistusripatsi valmistamine.
3) Räägime 2015 aasta hooajast ja uutest plaanidest! 

3) Kvaliteetselt välja tulnud tooted ostame Peipsimaa Külastuskeskuse poodi müüki

Käsitööpäeva viib läbi Õnne uus.

NB! Palun andke teada, kes on tulemas ja kes ei ole tulemas! 

info@peipsimaa.ee, +372 556 39398

Kohtumiseni Kolkjas! 

Sibulapeenrad Peipsimaa Külastuskeskuses

Selleks et kohalikku ellu korralikult sulanduda, peab kohalikega sama muret ja rõõmu jagama.

Seetõttu võttis Peipsimaa Külastuskeskus ette sel aastal korralikud sibulapeenrad oma aeda teha. Mõeldud, tehtud.

Selleks, et hakata vaeseks põllumeheks, tuleb ikka päris jõukas olla!
Kutsusime külamehe ja tema traktori. Kolmteist korda kaksteist pika sammu jagu randaalimist, kündmist ja kultiveerimist (umbes kolmveerand tundi tööaega) läks maksma 80 eurot. Mnjahh, sügisel saaks selle raha eest juba oma 50 kilo sibulat külavahel osta. Aga teeme peenraid edasi!

 Siis tulid kaks külameest kahe pika varrega labidaga ja kaevasid 8 sibulapeenart.

Tegelikult oleks kolm peenart veel saanud kaevata, aga külamehed vandusid, et traktor on nii kehva tööd teinud, et nemad enne edasi peenraid ei kaeva, kui traktor maa uuesti läbi künnab. Tõsi on, et meie aias pole viimased kümme aastat enam sibulapeenraid olnud ja uudismaa on uudismaa.

Kokkulepitult maksis ühe peenra kaevamine 5 eurot. Stopp. Makstakse mitte peenarde vaid peenarde vahede järgi. Kaheksal peenral on üheksa vahet. Seega 9x5= 45 eurot peenarde kaevamise eest. Selle rahaga saaks sügisel 30 kilo sibulat osta.

Edasi tuleb peenrad hanguga läbi kaevata, rohututid välja noppida, sibula seeme osta, sibul maha panna, suvi otsa rohida ja pöialt pihus hoida, et päike ei kõrvetaks, et vihm ei uputaks, et sibul kasvaks, et palju ostjaid tuleks sügisel!

Aga ega me ei kurda. Meil on nüüd külarahvaga sama mure - sibulapeenra mure!