esmaspäev, 20. aprill 2015

Sibulapeenrad Peipsimaa Külastuskeskuses

Selleks et kohalikku ellu korralikult sulanduda, peab kohalikega sama muret ja rõõmu jagama.

Seetõttu võttis Peipsimaa Külastuskeskus ette sel aastal korralikud sibulapeenrad oma aeda teha. Mõeldud, tehtud.

Selleks, et hakata vaeseks põllumeheks, tuleb ikka päris jõukas olla!
Kutsusime külamehe ja tema traktori. Kolmteist korda kaksteist pika sammu jagu randaalimist, kündmist ja kultiveerimist (umbes kolmveerand tundi tööaega) läks maksma 80 eurot. Mnjahh, sügisel saaks selle raha eest juba oma 50 kilo sibulat külavahel osta. Aga teeme peenraid edasi!



 Siis tulid kaks külameest kahe pika varrega labidaga ja kaevasid 8 sibulapeenart.


Tegelikult oleks kolm peenart veel saanud kaevata, aga külamehed vandusid, et traktor on nii kehva tööd teinud, et nemad enne edasi peenraid ei kaeva, kui traktor maa uuesti läbi künnab. Tõsi on, et meie aias pole viimased kümme aastat enam sibulapeenraid olnud ja uudismaa on uudismaa.

Kokkulepitult maksis ühe peenra kaevamine 5 eurot. Stopp. Makstakse mitte peenarde vaid peenarde vahede järgi. Kaheksal peenral on üheksa vahet. Seega 9x5= 45 eurot peenarde kaevamise eest. Selle rahaga saaks sügisel 30 kilo sibulat osta.

Edasi tuleb peenrad hanguga läbi kaevata, rohututid välja noppida, sibula seeme osta, sibul maha panna, suvi otsa rohida ja pöialt pihus hoida, et päike ei kõrvetaks, et vihm ei uputaks, et sibul kasvaks, et palju ostjaid tuleks sügisel!

Aga ega me ei kurda. Meil on nüüd külarahvaga sama mure - sibulapeenra mure!